Ajankohtaista | Aktuaalset
Suomen ja Viron suhteiden edistäjäksi luotiin ajatuspaja
21.4.2022
Mihin Suomi ja Viro tarvitsevat toisiaan? Mitä merkitsee talouden limittyminen ja maiden välille syntynyt kaksoismaalaisuus? Mitä mahdollisuuksia emme näe tai hyödynnä? Miten vahvistamme yhteistä toiminta-aluetta? Olemmeko osanneet uudistua ajassa?
Muun muassa näitä kysymyksiä alkaa pohtia uusia Suomi-Viro -ajatuspaja. Se on verkosto, joka kokoaa Suomen ja Viron tulevaisuuden mahdollisuuksista kiinnostuneita molemmista maista.
Ajatuspajan perustava kokoontuminen oli Tallinnassa torstaina 21.4.2022. Sinne oli kutsuttu eri aloilta henkilöitä, joilla on kiinnostusta, näkemyksiä ja kehitysideoita Suomen ja Viron tulevaisuudesta. Johdanoksi pidettyyn paneeliin osallistuivat Kirsti Narinen (Tuglas-seura), Sari Sopanen (Suomalais-virolainen kauppakamari FECC), Indrek Tammeaid (liikkeenjohdon konsultti), Jaak Aaviksoo (suhderaportin toinen kirjoittaja), Tuuli-Emily Liivat (Soome Eesti Noored). Tilaisuuden oli kutsunut koolle Suomen Viron-instituutti yhdessä virolaisten fennofiilien kanssa.
Uusi ajatuspaja ei saanut vielä ensimmäisessä kokoontumisessa nimeä. Sen sijaan sovittiin, että ajatuspaja toimii kevyellä rakenteella verkostomaisesti. Se ei ole projekti vaan prosessi. Verkosto on riippumaton, eikä tavoittele taloudellista hyötyä. Se pyrkii vahvistamaan Suomen ja Viron identiteettiä, kulttuuria, taloutta ja yhteiskunnallista resilienssiä.
"Ajatuspajalla on tämän päivän johdannon perusteella kolme tehtävää. Pitää kunnianhimoisesti katsoa, millaista käyttämätöntä potentiaalia maiden välillä on. Lisäksi pitää kyetä tunnistamaan ongelmat, joita tähän asti ei ole nähty. Lopuksi on myös tarvetta viedä hyvät ideat käytäntöön", toteaa yksi ajatuspajan koollekutsujista, Suomen Viron-instituutin johtaja Hannele Valkeeniemi.
"Viron ja Suomen suhteita pitää tarkastella uudelta pohjalta, koska Naapurivisa, Mehukatti ja Karhun lenkkitossut on makeaa menneisyyttä. Jos sen sijaan halutaan, että suhteita vievät eteenpäin nuoret, yhteistoiminnan pitää puhutella ja hyödyttää nuoria. Uusi Suomen ja Viron suhderaportti nostaa esimerkkinä esimerkiksi FinEst -startup hubin ja koulutukseen liittyvät asiat", kertoo toinen ajatuspajan ideoija, Heikki Sal-Saller In Nomine viestintätoimistosta.
Ylirajaisen toiminnan kehittäminen tuottaa tietoa, jonka avulla parannetaan henkistä ja aineellista pääomaa. Lisäksi se vahvistaa resilienssiä, turvallisuutta, koska yhteenkuuluvuus vahvistaa ulkoisia uhkia vastaan.
Ajatuspajan kokoontumisia koordinoi alkuun Suomen Viron-instituutti. Rakenne ja käsiteltävät asiat määritellään tulevissa keskusteluissa.
Asutati mõttekoda Eesti-Soome suhete arendamiseks
21.04.2022
Mille jaoks Eesti ja Soome teineteist vajavad? Mida tähendab majanduse lõimumine ja kaksmaisus? Missuguseid võimalusi me ei näe või ei kasuta? Kuidas tugevdada ühist tegutsemispiirkonda? Kas oleme osanud ajas uueneda?
Neid küsimusi hakkab arutama vast loodud Eesti-Soome mõttekoda. See on võrgustik, mis koondab Soome ja Eesti tulevikuvõimalustest huvitunuid üle lahe.
Mõttekoja käima lükanud arutelu toimus Tallinnas 21.aprillil 2022. Arutelul osalesid eri valdkondade inimesed, kel huvi, nägemus ja arenguideed Soome-Eesti tulevikust. Ürituse alguses toimunud ümarlaual kõnelesid Kirsti Narinen (Tuglase Selts), Sari Sopanen (Soome-Eesti Kaubanduskoda FECC), Indrek Tammeaid (ärikonsultant), Jaak Aaviksoo (Eesti-Soome koostööraporti üks autoreid), Tuuli-Emily Liivat (Soome Eesti noored). Arutelu kutsus kokku Soome Instituut Eestis koos Eesti fennofiilidega.
Uus mõttekoda ei saanud esimesel kogunemisel veel nime. Lepiti aga kokku, et see hakkab tööle lihtsa struktuuriga võrgustikuna. Mõttekoda ei ole projekt, vaid protsess. Võrgustik on sõltumatu ega taotle majanduslikku kasu.
"Mõttekoda teenib kolme eesmärki. Esiteks peame ambitsioonikalt vaatama, mis on kasutamata potentsiaal meie omavahelistes suhetes. Teiseks peame tuvastama probleemid piiriüleses tegevuses, mida pole seni sõnastatud. Ja lõpuks on vaja, et head mõtted viidaks ka ellu," tõdeb üks mõttekoja algatajatest, Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi.
"Eesti-Soome suhteid tuleb vaadata uue nurga alt, sest Naapurivisa, Mehukatti ja Karhu tossud on magus minevik. Kui aga tahta, et suhteid hakkaksid vedama nooremad inimesed, peavad olema noori kõnetavad tegevused ja kasu neile. Uus Eesti-Soome ühistöö raport toob näiteks välja FinEst Startup Hubi ja ühised haridusalased tegevused," räägib teine mõttekoja idee algataja Heikki Sal-Saller kommunikatsioonibüroost In Nomine.
Piiriülese tegutsemise arendamine loob sellist infot ja kogemust, mis aitab lisada vaimset ja majanduslikku ressurssi. Lisaks tugevdab kokkukuuluvus turvalisust ja välistele ohtudele vastupidavust.
Algusfaasis koordineerib mõttekoja kogunemisi Soome Instituut. Struktuur ja agenda pannakse paika tulevaste kogunemiste käigus.
Mille jaoks Eesti ja Soome teineteist vajavad? Mida tähendab majanduse lõimumine ja kaksmaisus? Missuguseid võimalusi me ei näe või ei kasuta? Kuidas tugevdada ühist tegutsemispiirkonda? Kas oleme osanud ajas uueneda?
Neid küsimusi hakkab arutama vast loodud Eesti-Soome mõttekoda. See on võrgustik, mis koondab Soome ja Eesti tulevikuvõimalustest huvitunuid üle lahe.
Mõttekoja käima lükanud arutelu toimus Tallinnas 21.aprillil 2022. Arutelul osalesid eri valdkondade inimesed, kel huvi, nägemus ja arenguideed Soome-Eesti tulevikust. Ürituse alguses toimunud ümarlaual kõnelesid Kirsti Narinen (Tuglase Selts), Sari Sopanen (Soome-Eesti Kaubanduskoda FECC), Indrek Tammeaid (ärikonsultant), Jaak Aaviksoo (Eesti-Soome koostööraporti üks autoreid), Tuuli-Emily Liivat (Soome Eesti noored). Arutelu kutsus kokku Soome Instituut Eestis koos Eesti fennofiilidega.
Uus mõttekoda ei saanud esimesel kogunemisel veel nime. Lepiti aga kokku, et see hakkab tööle lihtsa struktuuriga võrgustikuna. Mõttekoda ei ole projekt, vaid protsess. Võrgustik on sõltumatu ega taotle majanduslikku kasu.
"Mõttekoda teenib kolme eesmärki. Esiteks peame ambitsioonikalt vaatama, mis on kasutamata potentsiaal meie omavahelistes suhetes. Teiseks peame tuvastama probleemid piiriüleses tegevuses, mida pole seni sõnastatud. Ja lõpuks on vaja, et head mõtted viidaks ka ellu," tõdeb üks mõttekoja algatajatest, Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi.
"Eesti-Soome suhteid tuleb vaadata uue nurga alt, sest Naapurivisa, Mehukatti ja Karhu tossud on magus minevik. Kui aga tahta, et suhteid hakkaksid vedama nooremad inimesed, peavad olema noori kõnetavad tegevused ja kasu neile. Uus Eesti-Soome ühistöö raport toob näiteks välja FinEst Startup Hubi ja ühised haridusalased tegevused," räägib teine mõttekoja idee algataja Heikki Sal-Saller kommunikatsioonibüroost In Nomine.
Piiriülese tegutsemise arendamine loob sellist infot ja kogemust, mis aitab lisada vaimset ja majanduslikku ressurssi. Lisaks tugevdab kokkukuuluvus turvalisust ja välistele ohtudele vastupidavust.
Algusfaasis koordineerib mõttekoja kogunemisi Soome Instituut. Struktuur ja agenda pannakse paika tulevaste kogunemiste käigus.
